Viimane täispäev muinasmajas — Rõuge muinastalu

Kui täna Rõugesse jõudsin, uurisin Suurjärve poolt tulijate käest, kas keegi on seal muinasrahvast kohanud. Eile peeti ju plaani kalastamise võistlusele minna. Kuna neid järvel polnud nähtud, seadsin sammud muinasmaja poole. Küll me siis teel kohtume. Ees ootas aga vaikne ja tühi maja. Ukski oli lukku pandud. Tõenäoliselt olid muinasmajalased valinud teise tee ja me läksime üksteisest mööda.

Otsustasin neid siis kodus oodata. Vahepeal sain paarile väiksemale seltskonnale näidata tare seestpoolt ja neile ka üht-teist muinaselust pajatada. Muinaspere jäi neil seekord nägemata. Aga pole hullu, see-eest neil, kellel on õnnestunud elanikke näha ja näpuga katsuda, on maja sisemusega olnud veidi keerulisem tutvuda, sest tavaliselt pannakse tuli ahju enamvähem kohe hommikul – toiduvalmistamiseks on vaja sütt ja eks üle poole ööpäeva kütmata seisnud tare tahab ka uue sooja sisse saada. Aga paljud julgemad on siiski suitsusesse taresse sisse roninud, et muistsed elamistingimused oma silmaga üle vaadata. Ega kaua sees ei olda, aga korraliku muinaskogemuse on neist uudistajatest küll kõik saanud.

Kui rõõmsameelne pere Suurjärvelt koju jõudis, selgus, et kalapüügivõistlusest otsustati siiski loobuda, sest õngekonksu otsa polnud neil söödaks panna muud, kui pehmeks keedetud odraterasid, mis tänapäeva kaladele ilmselgelt ei maitse. Aga põgus kohtumine tsivilisatsiooni ja teistsuguste kommetega jättis vist oma jälje. Sain aru, et kojuminekuks ollakse juba valmis. Loomulikult ei kuulnud ma mingit nurinat ja ka viimane plaanijärgne öö veedetakse kenasti muinasmajas. Aga on tunda, et igatsetakse nende, tänapäevale nii omaste mugavuste järele, mis meid igapäevaelus ümbritsevad ja mida meie, kes me pole nädalat muinasmajas veetnud, ei oskagi tõenäoliselt piisavalt hinnata ja eriliseks pidada.

Tänane õhtusöögilaud saab neil olema eriti rikkalik. Eile likku pandud oad hautatakse pehmeks, nende juurde saab lõigata omatehtud suitsuliha. Anti mullegi proovida, täitsa hea oli välja tulnud. Lisaks toodi neile järele veel auhind kalapüügivõistluselt. Kuigi muinaspere võistlusel ei osalenud, jõuti tõenäoliselt järeldusele, et auhinda väärt on nende julge pealehakkamine ja nad on sellega välja teeninud ühe korraliku kalase õhtusöögi. Sest just kalaga neid premeeriti.

Soovime muinasperele mõnusat viimast õhtut muinasmajas. Homme ootab ees uus ümberkehastumine. Muinasperest saab jälle rühm arheoloogiatudengeid. Ainult ülejäänud üliõpilastest on nad ühe vägeva kogemuse võrra rikkamad.