Muinaspäevast

Tänavune ehitus- ja käsitööhooaeg muinastalus päädis laupäeval, 22. juulil, ühe toreda sündmusega – muinaspäevaga. Eelneva paari nädala jooksul toimus siinsamas eksperimentaalarheoloogia suvekool, milles osalenud inimesed said nüüd õpitud teadmisi ja kogemusi edasi jagada laia huvilisteringiga. Eks ole ju muinastalu üks peamisi eesmärke proovida ise vanu töövõtteid järgi teha ning selle abil paremini mõista meie muistsete esivanemate eluolu.

Tegevusi jätkus muinaspäeval igale vanusele ja maitsele.

Juba hommikul, kui alles tähtsaks päevaks viimaseid ettevalmistusi tegime, olid esimesed külalised kohal. Edasi tuli neid aina juurde ning huvi muinastalu tegemiste-toimetuste vastu kestis püsivalt kõrge õhtuni välja.

Tulel on juba vanadest aegadest saati olnud inimeste üle eriline mõju, seetõttu meelitas rahvast juba kaugemalt ligi paksult tossav rauasulatusahi, kus Ragnar Saage ja Andres Järvpõld koos teiste meistritega proovisid Rõuge kohalikust maagist toorrauda välja kuumutada. Sepikoja ette üles seatud ääsi ja alasi juures taondati rauda ja valati sulatinast ehteid. Tiit Kobrusepp tutvustas kirve erinevaid kasutusvõimalusi loomalauda palkseinte ülesraiumisel ning juhatas jämeda palgi lõhestamist kisklaudadeks. Kõige populaarsemaks puutööks osutus nii suurte kui väikeste seas kuuselattide koorimine liimeistriga.

Traditsioonilisest tekstiilitööst andsid aimu lõngaketramine ja kõladega kudumine. Päris vanasti kedrati lõnga puust pulga – kedervarre – abil. Ehkki teoorias lihtne, saab alles ise pusides selgeks, kui palju vaeva nõudis tegelikult rõivaste valmistamine. Vokk on alles suhteliselt uus leiutis, juurdudes Eesti maarahva seas laiemalt alles 18. sajandil.

Ühes õiges talumajapidamises on juba vanadest aegadest saati loomad. Andres tõigi spetsiaalselt selleks päevaks muinastallu lambad, kolm valget ja kaks musta. Tartust kaasavõetud lambaluustik illustreeris hästi Eve Rannamäe loengut loomapidamise vanemast ajaloost ja seda, mis ühest päris karvasest ja kohevast loomast aastasadade pärast alles jääb.

Avaral muruplatsil, otse viikingiaegse küla kultuurkihi peal, oli piisavalt ruumi viskeodade lennutamiseks, samuti toimus siin vaatemänguline sõdalaste omavaheline mõõduvõtmine. Kes tahtis teada, mida huvitavat on arheoloogid Rõuge esiajaloo kohta teada saanud, võis osa võtta ringkäikudest Rõuge linnamäele ja asulakohale. Linnuse vallikünkalt kajas üle terve ürgoru regilaulude lummav heli.

Esimene muinaspäev läks seega igati korda. Mitusada talukülastajat tundsid mineviku töövõtete ja elu kohta siirast huvi; julgeti küsida asjakohaseid küsimusi ja ise käed töödele külge panna. Ka Ilmataat oli soosiv ning lasi tõelisel suvepäikesel särada. Taevas tõmbus lõuna paiku küll korraks pilvedest halliks, kuid sademed piirdusid õnneks vaid mõne hõreda vihmapiisaga.

Kõik märgid viitavad sellele, et taolisi muinaspäevi võib Rõuges edaspidigi oodata... 

Muinaspäeva fotod: https://www.facebook.com/pg/muinastalu/photos/?tab=album&album_id=863242547174136
Eelmine
Eksperimentaal-arheoloogia suvekool 2017
Järgmine
Teistkordne Rõuge muinaspäev toimub 21. juulil 2018