Eksperimendis osalejad on optimistlikud

Esimene öö muinasmajas on möödas ja üsna pea algamas uus. Tänane päev oli meie viiele vaprale juba veidi rahulikum, meedia huvi hakkab tasapisi taanduma ja elu Rõuge linnamäe külje all hakkab vaikselt oma rööbastesse liikuma. Kõik eksperimendis osalejad olid täna veel päris kindlad, et peavad ilusasti nädala lõpuni vastu. Aga mina mõtlen: kui vaid seda tossu ja vingu poleks. Täna käisid muinaselu uudistamas Parksepa kooli õpilased.


Kui ma hommikul kell 8 muinasmaja juurde jõudsin, valitses majas haudvaikus. Kas tõesti pole krõbe külm veel elanike kontidesse pugenud ja neid maast lahti ajanud? Käisin mitu ringi ümber maja ja murdsin pead, mida teha. Ühest küljest ei tahtnud nende elukorraldusse sekkuda, teiselt poolt tahtsin oma silmaga veenduda, et kõik on elus ja terved. Lõpuks sai väiksest paanikast tiivustatud uudishimu minust võitu. Poetasin kriiksuvat ust ja kohe kostis toast küsimus: „Kes seal on?” Tarest võis kuulda ka teisi uniseid hääli. Olgu kes-iganes tänatud, kõik on korras! Taandusin kohe, kuid kõik olid nüüd ärganud ja tasapisi hakkasid unised elanikud majast välja pugema.

 

Veidi hiljem sain teada, et külm ei olnudki neid kimbutanud. Õhtul oli majas 25 soojakraadi ja kuigi hommikuks oli sellest järel vaid 10º C, polnud meie muinasperel põhjust nuriseda, sest heinte ja soojade lambanahkade vahele pugenud elanikel oli piisavalt soe, et unest võtta kõik, mis sellest võtta on. Õues valitses samal ajal korralik pakane, –24º C. 

 

Eile õhtul, peale minu lahkumist oli muinasmaja rahvast külastamas käinud sepp Mart Salumaa, kes kaks aastat tagasi meile maja ehitamiseks kirved valmis tegi. Nüüd oli tal kaasas kingitus terveks nädalaks – sepistatud kolmjalg, needitud paja ja lihaküpsetamise restiga. Kuigi Eesti arheoloogilises materjalis sellist kolmjalga teada pole, otsustati kingitus vastu võtta ja nii sai pere täna samaaegselt maja kütta ja päevast toidukorda vaaritada. Õhtune toit valmib aga täpselt nii nagu peab, ahju ees leel ja savipotis.

 

Kella 4 paiku peale lõunat näitas üks toas asunud termomeetritest 35º C ja teine veelgi rohkem. Loodame, et ka homseks hommikuks on majas järel piisavalt sooja, et peale päikesetõusu mõnusalt edasi magada.

 

Veidi peale keskpäeva tuli muinasmajalaste tegemisi uudistama grupp õpilasi Parksepa Keskkoolist. Kõigil oli võimalus ka suitsusesse taresse pugeda ja näha, milline nägi elamine välja umbes 1000 aastat tagasi. Enne Rõugesse sõitmist olid nad õpetaja Ülle Noppeli soovitusel muinasmaja kodulehel projektiga tutvunud, pilte vaadanud ja blogi lugenud. Mitu Parksepa noormeest olid  valmis koos praeguste elanikega majja kolima. Võrumaa rahvale omasel moel, oli neilgi kaasas külakost, suitsulatikas, mis oli mähitud linasesse palakasse. Viimane aga kohe marjaks ära. Sellesse mässiti osa lihatagavarast, mille sai nüüd nööri otsas muistsesse külmkappi (maja välisküljele ja hästi kõrgele) riputada.

 

Tubli kütmise tagajärjel sai tuvastada kõik praod ja praokesed, kuhu suvel piisavalt sammalt polnud saanud. Kõik need kohad olid kaetud paksu härmatisekihiga. Ning üheks olulistest töödest ongi nüüd hõredamad kohad samblaga üle toppida. Nii säästetakse tõenäoliselt nii mõnigi oluline soojakraad. Tegemistest-toimetamistest majas puudust ei tule. Poisid peavad homme-ülehomme plaani järvele minna, et jää alt mõni kala kätte saada.

Eelmine
Muinasmajja kolisid esimesed elanikud
Järgmine
Veebruar tõi käreda pakase, elu muinasmajas jätkub